Miljoe-areal-og-kulturvern_mainimage.jpg

Resursaguovllut, luonddušláddjivuohta, kulturmuittut ja kulturduovdagat leat dehálaš oasit das man gohčodit sámi kultuvrra ávnnaslaš kulturvuođđun. Dat lea vuođđun sámi ealáhusdoaimmas, ássamis, kultureallimis ja servodatovdánahttimis. Areálaid, luonddu ja kulturárbbi hálddašeapmi lea danin dehálaš vai sihkkarastá vejolašvuođa seailluhit ja ovdánahttit sámi kultuvrra.

Oskal, Per Mathis.jpg

Ráđđelahttu
Bellodat: Bargiidbellodat
Válgabiire: Gáiseguovllu válgabiire

Luonddušláddjivuohta

Luondu sámi árbevirolaš guovlluin ii leat villa meahcci, muhto dehálaš vuođđu sám ealáhusdoaimmaheapmái. Sámedikki mihttun lea ahte buot areálasuddjen - suodjalanguovllut, álbmotmeahcit ja suodjemeahcit - galget sihkkarastit luondduvuođu sámi kultuvrii ja ealáhusdoaimmahemiide. luonddušláddjivuohta seailluhuvvo buoremusat čađat áiggi sámi geavaheami bokte. árvoháhkamii heiveheapmi galgá čađahuvvot nu ahte dat vuhtiiváldá dálá sámi ealáhusaid.

Sámediggi lea gulaskuddanásahus ja konsulterenbealli stáhtalaš eiseválddiiguin mearrádusain ja doaimmain mat sáhttet váikkuhit sámi beroštumiide. Suodjalanguovllut hálddašuvvojit luonddušládjivuođalága bokte, suodjalanláhkaásahusa bokte ja mearriduvvon hálddašanplánaid mielde. Luonddušláddjivuođalága ulbmil lea sihkkarastit sámi kultuvrra vuođu, bidjat sámi árbevirolaš máhtu vuođđun hálddašeamis ja deattuhit sámi kultuvrra luondduvuođu beroštumiid buot doaimmain lága mielde. Sámediggi bargá nu ahte dát mearrádusat árvvoštallojit buot mearrádusain mat sáhttet váikkuhit luonddu šláddjivuhtii.

 

29.2.2016
Last ned

Raporta sámedikki meahccebargojoavkkus, guovvamánu 29.b.2016.

25.1.2016
Last ned

Lokal forvaltning av nasjonalparker og større verneområder 

25.1.2012
Last ned

Regulering av fisket etter anadrome laksefisk i Finnmark og Nord-Troms for 2012

Areála

Sámedikkis lea ovddasvástádus čuovvoleapmái ja bagadallamii, nu ahte plánat, váikkuhusguorahallamat ja mearrádusat mat meannuduvvojit plána- ja huksenlága mielde, sihkkarastet luondduvuođu sámi kultuvrii, ealáhusdoaimmaheapmái ja servodateallimii. Sámediggi searvá diehtojuohkimiin main lea mearkkašupmi plánemii pláneneiseválddiide ja lea hábmen plánabagadusa nu ahte sáhttá veahkehit dán barggus. Sámi beroštumiid ja servodaga searvan fysalaš plánaide ja čielggademiide lea vealtameahttun dasa ahte sámi luondduvuođđu galgá sáhttit sihkkarastojuvvot. 

Min cealkámušain ja áŋgiruššamiin fysalaš plánaid ektui deattuhuvvo báikkálaš máhttu ja ipmárdus, danin lea du mielváikkuheapmi dehálaš. Plána- ja huksenlága mielde leat suohkanat geatnegahttojuvvon álggahit aktiivvalaš doaibmabijuid mat sihkkarastet oassálastima sámi beroštumiin ja báikegottiin. Dat ahte árrat juo buktit čielga oainnuid ovddiduvvon árvalusaide ja doaibmabijuide lea hui dehálaš vai oainnut galget gullot ja vuhtiiváldot ja vai Sámedikkis lea vejolašvuohta čuovvolit oaiviliid..

Sámediggi buktá cealkámušaid dahje sáhttá ovddidit váidalusa suohkanplána areálaoassái ja regulerenplánii. Mii sáhttit maiddái ovddidit váidalusaid konsešuvdnaáššiid meannudeapmái mat leat ovddiduvvon čázádatmuddenlága, energiijalága ja čáhceresursalága vuođul. Ja Sámediggi sáhttá gáibidit ahte guovlulaš plánat sáddejuvvojit Birasgáhttendepartementii mearrideapmái jus plánat olgguštuvvojit dahje eai váldde vuhtii beroštumiid mat leat dehálaččat sámi kultuvrii ja ealáhusdoibmii.

Sámedikki plánaveahkki pdf ( 4.673 MB )
22.12.2016
Last ned

Nu guhká go mis leat eatnamat. Sámediggedieđáhus areála ja birrasa birra

29.2.2016
Last ned

Raporta sámedikki meahccebargojoavkkus, guovvamánu 29.b.2016.

25.1.2016
Last ned

Perspektiver til fremtidig areal- og miljøpolitikk i Sápmi

Energiija ja minerálat

Sámediggi vuohttá lassáneami ealáhusdoaimmahemiin ja luondduresurssaávkkástallamin sámi guovlluin maŋimus logiid jagiid. Dát lassáneapmi lea olu energiijasuorggis ja go leat stuorát beroštumit minerálabohkamiidda. Sámediggi vuordá ahte dát ovdáneapmi dáhpáhuvva dássilit, ja suoahpamušaid vuođul ja ipmárdusa vuođul gaskal ealáhusaktevrraid, eiseválddiid ja sámi servodaga.

Dálá minerálalágas eai leat mearrádusat mat sihkkarastet ahte sámiid vuoigatvuođat ja beroštumit deattuhuvvojit ja vuhtiiváldojit miehtá sámi guovlluid. Lágas eai ge leat mearádusat mat sihkkarastet duohta kionsultašuvnnaid mearrádusaid birra go lea sáhka lobiid ja doaibmakonešuvnnaid birra. Sámedikki mielas ferte minerálaláhka rievdaduvvot nu ahte dat dahká vejolažžan albmaládje ovttasbargat mineráladoaimmahemiid birra sámi guovlluin.

Sámediggi eaktuda ahte fitnodagat mat doibmet árbevirolaš sámi guovlluin čuvvot riikkaidgaskasaš njuolggadusaid ja prinsihpaid ealáhusaid ovddasvástádusas olmmošvuoigatvuođaid ektui.  

Sámediggi bidjá vuođđun ahte doaibmabijut energiijabuvttadeamis ja eará sisabahkkendioaimmain čađahuvvojit ollislaš plánemiid vuođul mat sihkkarastet luondduvuođu sámi kultuvrras ja sámi ealáhusain, ja mat dahket vejolažžan váraváldit ja viidásetfievrridit sámi kultuvrra, ealáhusdoaimmaheami ja servodateallima.

Sámediggi bargá beaivválaččat nu ahte huksemat mat čađahuvvojit sámi guovlluin galget leat ávkin sámi servodahkii eai ge dagat sámi kulturdoaimmaheami ovdii ja árbevirolaš ealáhusdoaimmaheami ovdii. Dákkár doaimmaheamit galget čađahuvvot ovttasdoaibmama bokte, eai ge hehttema bokte sámi ealáhusain ja kultuvrralaš ávkkástallamiin.

06.6.2013
Last ned

Strategi for sikring og utvikling av samisk kultur ved energiutbygginger

25.1.2010
Last ned

Sámedikki minerálaplánaveahkki

Sámi vistesuodjalus

Sámi vistesuodjalusas lea sáhka das ahte vára váldit sámi huksenárbbi boahtteáigái. Dákkár visttit leat gáldun máhttui ja historjái sámi báikegottiid birra. Buot sámi visttit mat leat badjel 100 jagi boarrásat leat automáhtalaččat ráfáiduhtton, ja áigodagas 2011 gitta 2017 rádjái lea Sámediggi registrereme buot dovddus sámi visttiid mat leat 1925 rájes ja boarráseappot. Vuordimis gávdnojit gaskal 800 ja 900 automáhtalaččat ráfáiduhtton sámi vistti Norgga Sámis maŋŋil go registrerenprošeakta loahpahuvvo.

29.8

Sámi huksenprošeavtta loahpahančalmmusteapmi

Prošeakta “Sámi visttiid identifiseren ja registreren” loahpahuvvo 2017. Dan mii háliidit čalmmustahttit. Dan oktavuođas bovde Sámediggi, Riikaantikvára ja Dálkkádat- ja birasdepartemeanta Gonagaslaš Majestehta Kruvnnaprinssa Haakona oassálastimiinloahpahančalmmusteapmái maŋebárgga borgemánu 29.b. 2017 dii. 10.30 Gállogietti olgomuseas, Evenášši suohkanis.

Sámediggi lea ovttas Riikaantikvárain ja Dálkkádat- ja birasdepartemeanttain identifiseren ja registreren sámi visttiid mat leat huksejuvvon ovdal 1925. Prošeavtta áigumuš lei oažžut ovdan dieđuid ráfáidahttojuvvon sámi visttiid Norggas. Prošeaktaáigodagas 2011 rájes leat registrerejuvvon sullii 800 vistti, Plassje rájes lulde girtta Deanu rádjai davvin.

Sámedikki presideanta Vibeke Larsen dadjá ahte registreremat lea mielde oainnusin dahkamin sámi kultuvrra ja identitehta sihke báikkálaččat ja riikka viidosaččat.

-Visttit leat dehálaš gáldun máhttui ja historjái sámi báikegottiid birra miehtá riikka. Visttiid bokte oažžut dieđuid sihke sámi servodaga ja ovttaskas bearrašiid ja sogaid birra doppe gos visttit lea geavahuvvon buolvvaid čađa, dadjá Sámedikki presideanta Vibeke Larsen.

Dálkkádat- ja birasminister Vidar Helgesen ja riikaantikvára Jørn Holme boahtiba maid doaluide.

Loahpahančalmmusteapmi lea rabas buohkaide ja doalut leat dán áigodagas dii. 11.00-13.30.

Maŋŋel čalmmusteami Gállogiettis galgá Kruvnnaprinsa fitnat Borris Skánehis gos son galgá geahččat sámi láđu mii lea sullii 1850 – logu rájes, ja maid leat ođasteame.

https://www.samediggi.no/Odasarkiiva/G.M.-Kruvnnaprinsa-Haakon-galleda-Evenassi-borgemanu-29.b

 

Sámi visti gullá sámi historjái ja kultuvrii. Das sáhttá leat sierra doaibma, áidnalunddot huksenvierru dahje sierra sadji eanadagas. Goahti, áiti ja njalla leat vistešlájat mat leat huksejuvvon mihtilmas sámi huksenvieru mielde, muhto sámi visttit sáhttet leat sihke áittit, skaját, láđut, ássanviesut, návsttut ja divohagat. Skuvlavisttit, čoakkalmasvisttit ja eará servodatvisttit gullet maid sámi historjái.

Sámi vistti sáhttá leat veadjemeahttun earuhit visuálalaččat eará visttiin main ii leat sámi historjá dahje gullevašvuohta. Danne leat báikkálaš oainnut ja muitalusat vistti birra deaŧalaččat dasa ahte árvvoštallat lea go dat sámi visti vai ii.

Bagadus automáhtalaš ráfáiduhttojuvvon visttiid eaiggádiidda

Dábálaččat ii leat lohpi rievdadit automáhtalaččat ráfáiduhttojuvvon vistti nu ahte kulturmuitoárvu njiedjá. Sámediggái lea deaŧalaš ahte maiddái automáhtalaččat ráfáiduhttojuvvon visttiid sáhttá geavahit, muhto deattuha ahte rievdademiiguin galgá leat várrugas ja vistti galgá árvvus atnit. Stuorát rievdadeamit go bajásdoallu gáibidit lobi Sámedikkis.

Ráfáiduhttojuvvon visttiid eaiggádat sáhttet gáibidit oažžut bagadusa ja ráđiid das guđe rievdandoaibmabijuid ja bajásdoalu lea buoremus vistái. Muhtun doaibmabijut gáibidit sierralobi kulturmuitolága mearrádusain. Visttiid rievdadeamit sáhttet maid leat ohcan- dahje dieđihangeatnegahttojuvvon go dat gusket gielddaplánaid dahje plána- ja huksenlága mearrádusaide. Danne galggat ohcat ráđi sihke Sámedikkis ja gielddas.

Doarjja ovddešteapmái ja kulturmuitosuodjaleapmái

Sámedikkis lea doarjjaortnet mas sáhttá ohca doarjaga ráfáiduhttojuvvon visttiid ovddešteapmái ja divvumii. Mii sáhttit maiddái addit doarjaga vástideaddji prošeavttaide go visti ii leat ráfáiduhttojuvvon, muhto adnojuvvo gáhttenárvosažžan. Váldde oktavuođas minguin oažžun dihtii dárkilis dieđuid go háliidat bagadusa ovddeštanprošeavttaide dahje ohcančállimii.
 

02.6.2017
Last ned

Forvaltning av automatisk freda samiske bygninger. Vedtatt i Sametingets plenum 2. juni 2017.

27.2.2017
Last ned

Čilgehus automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon
sámi visttiid birra

25.1.2016
Last ned

Samiske fjøsgammer i Nordre-Nordland og Sør-Troms - Identifisering, tilstandsvurdering og tiltaksplanlegging. Et samarbeidsprosjekt mellom Várdobáiki museum og Norsk Kulturminnefond

Kulturmuittut

Sámediggi lea 2001 rájes leamašan oppa Norgga sámi kulturmuittuid hálddašaneiseváldi. Sámi kulturmuittut gávdnojit dálá sámi ássanguovlluin, Hedemárkku rájes davás gitta Finnmárkku rádjai. Ovddeš áiggi sámi ássama ja geavahanguovllu rádji lea leamašan guhkit lulás ja oarjjás go odne. Mii gávdnat sámi kulturmuittuid maiddai dáin guovlluin..

Sámi kulturmuittut leat bázahusat sámi geavaheami ja leahkima maŋŋil eanadagain. Dat sáhttet ovdamearkka dihte leat boares goahtesajit, árranat, viesut, áittit, girkogárddit, sieidebáikkit, bassi várit ja jávrrit, gámasuoidnečuohpahagat, mánáid staohkanbáikkit ja njálmmálaš máidnasat ja luođit dihto báikkiid birra. Buot sámi kulturmuitttut mat leat boarráseappot go 100 jagi leat automáhtalaččat ráfáiduhtton.

 

Sámedikki váldomihttomearri kulturmuitosuodjaleamis lea hálddašit ja čalmmustahttit sámi kulturmuittuid ja kulturbirrasiid iežaset historjjá vuođul ja árvvuid vuođul, ja main lea vuolggasadji kulturmuittuid mearkkašumis identitehtii ja servodathuksemii.

 

Bargoviidodat:

  • Gulaskuddanásahus areálaáššiin seamma go fylkkasuohkanat ge
  • Bagadallat ráfáidahtton ja gáhttenárvosaš visttiid eaiggádiid
  • Registreret, gaskkustit ja fuolahat sámi kulturmuittuid ja kulturbirrasa
  • Duođaštit sámi kulturhistorjjá ja árbedieđuid
  • Hábmet hálddašanplánaid

Areálapolitihka mihttomearit:

  • Sámi guovlluid areálaid ja resurssaid ceavzilis ávkkástallan, mas sámi historjá ja sámi árvvut leat vuođđun.

Kulturmuitopolitihka mihttomearit:

  • Gáhttet,  seailluhit ja oainnusindahkat sámi kulturmuittuid ja – birrasa
  • Nannet máhtu sámi árbevieruid ja historjjá birra ja sámi kulturmuittuid gáhttema ja seailluheami vuođđu
  • Hálddašit sámi kulturmuittuid sámi historjjá ja árvvuid vuođul

Doaibmabijut:

  • Registreremis sámi kulturmuittuid fealtabargu bakte
  • Duođaštit  sámi kulturhistorjjá ja árbedieđuid sahkkehallama bakte
  • Ovttasbargat guovddáš, guovlulaš ja báikkálaš eiseválddiiguin ja oasálaččaiguin
  • Doarjjaortnegat
18.8.2016
Last ned

Krigsminner i Nord-Salten som ledd i verdiskapning på kulturminneområdet

23.12.2015
Last ned

Inventering og registrering av samiske kulturminner i Sør-Skars og deler av Nord-Vigelen, Tydal

Gávdnet go dan maid ohcet?

Hva lette du etter? Din tilbakemelding hjelper oss ålage bedre nettsider.

Takk for din tilbakemelding!