Jahkelanjat muitalit

Ii leat álo nu álki gávnnahit vistti agi. Jahkelanjaid iskama bokte lea Sámediggi gávdnan visttiid mat leat olu boarraseabbo go álggos navde.

Stabburet på Fjelltun (Foto Sametinget).jpg

Čájehuvvui ahte dát áiti Fjelltunas Siellagis lei measta 50 jagi boarráseabbo go álggos navde. Govven: Sámediggi

Ođas | Almmuhuvvon , ođasmahtton

Sámedikki vistesuodjalusprošeakta registrere sámi visttiid mat leat ceggejuvvon 1917:s dahje ovdal, ja nu leat automáhtalaččat ráfáiduhtton. Ovtta dain visttiin gávdnat Siellagis, Fjelltun nammasaš eatnamis. Das ceaggá áiti maid álggos navde ceggejuvvon 1800-logu loahpas, dahje 1900-logu álggus. Muhto dendro-áigemeroštallanvugiin – jahkelanjaid áigemeroštallan – sáhtte mearrat ahte áiti rievtti mielde huksejuvvui birrasiid 1845/46, ja nu boarrásat eai gal leat galle sámi vistti.

– Eanas dain 900 visttiin maid leat registreren leat huksejuvvon 1800-logu loahpas dahje 1900-logu álggus, ja de lea ge hui somá go gávdnat ná boares visttiid go dát mii lea Siellagis, dadjá Mia De Coninck, Sámedikki visteregistrerenprošeavtta prošeaktajođiheaddji.  

Sámediggi lea bivdán dendroekologa Andreas Kirchhefer iskat dimbariid agi. Álggos son iská vistti olggobealde, ja de son váldá bohkaniskosiid maid vuođul sáhttá mearrat vistti agi, ja maiddái vistti materiála ja kvalitehta. Dan son dahká go lohká ja analysere jahkelanjaid minstariid. Ovdamearkka dihte šaddet jahkelanjat govdadat go lea báhkka geassi, ja seakka jahkelanjat go lea galbma geassi.    

Boreprøver stabbur (Foto Andreas Kirchhefer).jpg

Jahkelatnjaiskosat Fjelltun eatnama áittis Siellagis (govven: Andreas Kirchhefer)

Siellaga áittis, mii lea ceggejuvvon čuožžundimbariiguin, válde iskosiid golmma soahkedimbaris, ja dat čájehedje ahte leat čullojuvvon jagiin 1844-46. Jáhkkimis ceggejuvvui áiti dakka maŋŋelaš.

– Dimbarat ledje divrras ávdnasat maid áinnas geavahedje ođđasis. Danne leat olu visttiin dimbarat iešguđet jahkeloguin. Mii oahppat veahá dan birra ahte movt olbmot dološáiggi áimmahušše visttiid ja ávdnasiid ja geavahedje daid ođđasis, dadjá Sámedikki vistesuodjalusossodaga fágajođiheaddji Elin Rose Myrvoll.  

Melen årstall.jpg

Máŋgga visttis leat dimbarat iešguđet jagiin (Foto: Andreas Kirchhefer)

Dát vuohki adnojuvvo máŋgga ákka dihte. Muhtomin lea hui eahpesihkar man boaris visti lea ja lea go ceggejuvvon ovdal dahje maŋŋel ráfáiduhttinráji 1917, ja muhtomin lea dárbu duođaštit njálmmálaš dieđuid agi birra.

Dain birrasii 900 ráfáiduhtton sámi visttiin leat váldán jahkelatnjaiskosiid dušše 14 visttis. Čuovvovaš suohkaniin leat váldán jahkelatnjaiskosiid (vistelohku ruođuid siste): Gáivuotna (2), Ivgu (2), Báhccavuotna (3), Siellat (2) ja Kárášjohka (5).

– Mii sávvat ahte mii beassat dán vuogi ávkkástallat maiddái boahtteáiggis vai oažžut rivttes dieđuid sámi automáhtalaččat ráfáiduhtton visttiid birra, dadjá Mia De Coninck.

KULTURMUITOLÁHKA: Kulturmuitolága § 4 nuppi lađđasa vuođul leat sámi visttit mat leat huksejuvvon 1917:s ja ovdal, automáhtalaččat ráfáiduhtton.

Gávdnet go dan maid ohcet?

Hva lette du etter? Din tilbakemelding hjelper oss ålage bedre nettsider.

Takk for din tilbakemelding!