Hjertespråket/Vaajmoegïele/Vájmo giella/Váibmogiella

Sámi giellalávdegoddi almmuhii golggotmánu 10. beaivvi 2016 guorahallama NAČ 2016: 18.

Guorahallama ulbmil lea leamaš árvvoštallat ja árvalit doaimmaid sihkarastit doaibmi ja ovttaárvosaš almmolaš bálvalusaid sámegielaide.

hjertespråket.png
09.10.2016
Last ned

NOU 2016: 18 Kortversjon, fire språk/NOU Nöörjen byögkeles salkehtimmie 2016: 18/VAT Vuona almulasj tjielggidusá 2016: 18/NAČ Norgga almmolaš čielggadeamit 2016: 18

Forslag til lovverk, tiltak og ordninger for samiske språk
Raeriestimmie laakide, råajvarimmide jïh öörnegidie saemien gïelide
Oajvvadusá láhkamærrádusájda, dåjmajda ja årnigijda sámegielaj vuoksjuj
Sámegielaide evttohuvvon láhkamearrádusat, doaibmabijut ja ásahusat

Faktadieđut sámi gielaid birra

Eanemusat geavahuvvon sámegielat Norggas dál leat davvi-, julev- ja lullisámegiella. Bihtánsámegiella ja nuortalašgiella leat ealáskahttendásis dál Norggas. 

Sámi giellaguovlu leabbá árbevirolaččat viidát Norggas, Ruoŧas, Suomas ja Ruoššas. Riikaráját leat gesson rastá giellarájáid.

Riikkaidgaskasaččat meroštit buot sámegielaid uhkiduvvon, duođaid uhkiduvvon dahje measta jávkan giellan.

Sámegielat leat suddjejuvvon earret eará ILO-konvenšuvnna 169, Norgga vuođđolága, Báikenammalága, Sámelága giellanjuolggadusaid ja oahpahuslága bakte.

Riikkaidgaskasaččat leat sámegielat suddjejuvvon earret eará davviriikkaid giellajulggaštusa ja European Charter for Regional and Minority Languages bakte.

Eanet faktadieđuid sámegielaid birra gávnnat Store norske leksikon neahttasiiddus.

12.4.2016
Last ned

Riektačállinrávvagat

10.9.2014
Last ned

I forbindelse med Sametingets språkkampanje ”Snakk samisk te mæ” er det gitt ut en lommeparlør med hverdagslige ord og fraser både på nordsamisk, lulesamisk og sørsamisk, oversatt til norsk.

24.1.2012
Last ned

Sámi giellaiskkadeapmi 2012

Sámegielaid hálddašanguovlu

Sámegiela hálddašanguovllus leaba sámegiella ja dárogiella ovttaárvosaš gielat. Dát mearkkaša ahte buohkain lea riekti oažžut bálvalusaid sámegillii go váldet oktavuođa almmolaš ásahusaiguin mat leat sámegiela  hálddašanguovllu siskkobealde.

Sámegiela hálddašanguovlu fátmmasta:

Finnmárku:
Guovdageaidnu
Kárášjohka
Deatnu
Unjárga
Porsáŋgu

Romsa:
Gáivuotna
Loabák 

Nordlánda:
Divtasvuodna
Aarborte 

Trøndelága:
Snåase
Raarvihke
Røros

Njeallje davimus fylkkasuohkana, Finnmárku, Romsa, Nordlánda ja Trøndelága, gullet maiddai hálddašanguvlui. 

Vuoigatvuođat

Sápmelaččat Norggas galget beassat sihkkarastit ja ovdánahttit gielaset, kultuvrraset ja servodateallimiiddiset. 

  • Sámegiela hálddašanguovllus lea buohkain riekti oažžut vástádusa sámegillii go váldet oktavuođa báikkálaš almmolaš ásahusain hálddašanguovllu siskkobealde.
  • Buohkain lea riekti atnit sámegiela riektevuogádagas.
  • Buohkat geat háliidit sámegillii gulahallat hálddašanguovllu báikkálaš ja guovlulaš almmolaš dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusain, lea riekti oažžut bálvalusa sámegillii. 
  • Sámi mánát geat leat mánáidsuodjalusa fuolahusas lea riekti beassat hupmat eatnigielaset. 
  • Buohkain lea oktagaslaš vuoigatvuohta oažžut girkolaš bálvalusaid Norgga girku searvegottiin mat leat sámegiela hálddašanguovllu siskkobealde..
  • Bargit báikkálaš dahje guovlulaš almmolaš ásahusain hálddašanguovllu siskkobealde lea riekti oažžut virgelobi bálkkáin háhkamis sámegielat gelbbolašvuođa go ásahus dárbbaša dákkár gelbbolašvuođa.
  • Buohkain lea riekti oažžut sámegielat oahpahusa vuođđoskuvllas ja joatkkaskuvllas.
Lágat ja láhkaásahusat mat guoskkahit sámegiela

Láhka Sámedikki birra ja eará sámi riektediliid birra (Sámeláhka):

Kapittel 3. Samisk språk.

Láhkaásahus mii guoská Láhkii Sámedikki birra ja eará sámi riektediliide (sámeláhka) mii guoská sámi gillii: 

Forskrift til sameloven (lov 12. juni 1987 nr. 56) om forvaltningsområdet for samisk språk

Forskrift til samelovens språkregler

Forskrift til rett om opplæring i samisk

Báikenammaláhka:

Lov om stadnamn

Forskrift til lov om stadnamn

Sámi báikenamat

Báikenammalágas leat mearrádusat báikenamaid almmolaš geavaheami birra. Báikenammaláhka gusto miehtá riika ja danin maiddái miehtá sámi giellaguovlluin. Báikenammaláhka galgá sihkkarastit sámi báikenamaid našunála lágaid ja riikkaidgaskasaš soahpamušaid ja konvenšuvnnaid mielde. Gávdnojit gáibádusat riektačállimii ja mearkkaid geavaheapmái báikenamain. 

Sámedikki báikenammabálvalus:

Sámedikki báikenammabálvalus fállá diehtojuohkima ja veahki sámi báikenamaid bargguin. 

Buot stáhtalaš, fylkkasuohkanlaš ja suohkanlaš orgánat mat galget mearridit báikenamaid čállinvuogi, galget ovdanbuktit ášši báikenammabálvalussii.

Váldde oktavuođa Sámedikkiin jos leat báikenammagažaldagat epoastta bokte dahje telefuvnna bokte, +47 78 47 40 00.

Sámi Giellagáldu

Ruoŧa, Suoma ja Norgga Sámedikkit bidje borgemánu álggus 2015:s johtui golmma jahkásaš rájáid rasttildeaddji ovttasbargoprošeavtta. Sámi Giellagáldu –joatkkaprošeakta lea sámi álbmoga oktasaš ja seammás bajimuš mearridanorgána sámegielaide guoski gažaldagain. 

Fállá giellaveahki

Sámi Giellagáldu bargá fágalaš áššedovdiorgánan, fállá giellaveahki ja rávve sámegielaid geavaheapmái guoski gažaldagain. Sámi Giellagáldu dohkkeha ođđa tearpmaid, dahká mearrádusaid normeremiidda, fállá gielladikšuma, báikenamaid birra, ovddida giela ja nammabálvalusa ja fállá diehtokuohkima sámi gielaid birra. 

Giellageavaheaddjit sáhttet sáddet Giellagáldui giellagažaldagaid facebooka dahje e-poastta bokte. Giellagáldu fállá giellaveahki, mii guoská lulli-, julev- ja davvisámegillii, sihke anárašgillii ja nuortalašgillii.

Eanet dieđuid oktasaš giellaorgána doaimmaid birra gávnnat Sámi Giellagáldu ruovttusiidduin.

12.4.2016
Last ned

Riektačállinrávvagat

10.9.2014
Last ned

I forbindelse med Sametingets språkkampanje ”Snakk samisk te mæ” er det gitt ut en lommeparlør med hverdagslige ord og fraser både på nordsamisk, lulesamisk og sørsamisk, oversatt til norsk.

Sámi giellaguovddážat

Oktasaš ulbmilin buot giellaguovddážiin lea sámegiela čalmmustahttin ja sámegiela nannen ja ovddideapmi.

Giellaguovddážat leat iežaset doaimmaid bokte hui guovddážis čalmmustahttime sámegiela lagasbirrasiin.

Giellaguovddážat váldet vuođu iežaset giellaguovlluin ja čađahit doaimmaid mat leat heivehuvvon guovllu dárbbuide.

Jus háliidat diehtit maid Sámi giellaguovddážat fállet, de váldde njuolga oktavuođa:

Giellateknologiija

Sámediggeráđđi ovttasbargá iešguđet dutkan- ja ovddidanaktevrraiguin buoridandihte giellateknologalaš fálaldaga sámi gielaid siskkobealde. Sámi gielat dárbbašit giellageavaheddjiid, ja aktiivvalaš giellageavaheaddjit dárbbašit ođđaáigásaš veahkkeneavvuid dihtora, neahta ja mobiila rusttegiid geavaheapmái. 

Divvun-prošeakta ja hállansyntesa leat goappašagat dehálaš giellaprošeavttat mat iežaset áiggis ásahugvvo Sámedikki namas, muhto mat dál leat sirdon UiT Norgga Árktalaš universitehtii. Sámediggi ovttasbargá ođđa prošeavttaiguin ja prošeavttaiguin mat juo gávdnojit, lasihandihte teknologalaš giellareaidduid logu ja kvalitehta. 

Sámás mánáin

Giellaválljen mánnái ii soaitte álo nu álkes válljen, ja máŋggas vásihit čuolmmaid dan oktavuođas. Sámediggi háliida oažžut váhnemiid dihtomielalažžan giellaválljema ektui, juohkit dieđuid ja ávžžuhusaid, ja doarjut váhnemiid dán oktavuođas.

30823027501_11509ee7b7_k.jpg

Språkambassadørene, språkforsker Berit Anne Bals Baal og Aili Keskitalo, som da var sametingspresident (Foto Jan Roger Østby)

Sámediggi lea čađahan giellakampánjja Sámás Mánáin čakčat 2016 - giđđat 2017, man ulbmil lei čuvgehit fáttá giellaválljen mánáide, ja guovtte-/máŋggagielalašvuohta.

Kampánnjas lea sierra Facebook-siidu.

Loga eanet guovttegielatvuođa birra ja mánáid giellaovdáneami birra.

Gávdnet go dan maid ohcet?

Hva lette du etter? Din tilbakemelding hjelper oss ålage bedre nettsider.

Takk for din tilbakemelding!