PRD: – Eiseválddit fertejit veahkaváldima váldigoahtit duođas

Odne almmuhuvvo fáddáraporta mas Norgga našuvnnalaš olmmošvuoigavuohtaásahus lea analyseren eiseválddiid olmmošvuoigatvuođalaš geatnegasvuođaid easttadit, hehttet ja dutkat veahkaváldima ja illásteami sámi servodagas. Sihke sámediggepresideantta Aili Keskitalo ja dásseárvo- ja vealahanáittardeaddji Hanne Bjurstrøm ohcaleaba doaimmaid.

Ođas: Almmuhuvvon , ođasmahtton

Sámediggepresideanta Aili Keskitalo sávvá dál eiseválddiid ja erenoamážiid ráđđehusa oaidnit dili nu duođalažžan go dat lea.

– Mii leat Sámedikki bealis geahččalan sin boktit dán áššis, muhto orro gal dađi bahábut nu ahte mii eat nagot dan. Dutkamušat čájehit ahte sápmelaččat vásihit eambbo veahkaválddi ja illastemiid go eanetlogu álbmot. Dál leat maid juo njeallje lávdegotti ON-vuogádagas buktán ávžžuhusaid Norgga stáhtii bargat buorebut dáin áššiin. Dattetge ráđđehuspolitihkkárat eai beroš boahtit ge bearjadaga almmuhanseminárai, dadja Keskitalo.

Raporta maid Nasjonalt kunnskapssenter om vold og traumatisk stress lea ráhkadan, mii lea erenoamážit iskan veahkaváldima lagaš oktavuođain sámi servodagain, čájeha ahte politiijain ja veahkkeapparáhtas ii leat doarvái máhttu sámegielas ja sámi kultuvrras. Dásseárvo- ja vealahanáittardeaddji Hanne Bjurstrøm maid moaitá ráđđehusa.

 – Lea buorre go dutkan lea álggahuvvon, muhto dás dárbbašuvvo eambbo dutkamuš. Seammás mii diehtit doarvái ovddidit ja álggahit doaimmaid. Mis váilu ollislaš lahkonaddan doaimmaide mat dál dahkkojit sámi birrasiin veahkaváldima ektui. Soaitá leat nu danne go dát bargu lea juhkkon golmmá departemeantta gaskkas: GOD – MDD – JGD, lohká Bjurstrøm.

ON oaidná váttisvuođa

Gieskat dat ONa mánáidlávdegoddi almmuhii ávžžuhusaid Norgga stáhtii ahte fertejit bargat buorebut dáin áššiin. Ovdalaččas leat juo ONa nissonlávdegoddi, ONa olmmošvuoigatvuođalávdegoddi ja ONa gillámušlávdegoddi buktán sullásaš ávžžuhusaid.

– Go dál Norgga iežas olmmošvuoigatvuohtaásahus buktá ávžžuhusaid movt viidásit bargat dáinna váttisvuođain, amma hal de eiseválddit guldalit. Eai ná goit sáhte šat meannudit min ja duššindahkat dutkanbohtosiid mat čájehit sápmelaččaid duođalaš dili, dadja Keskitalo.

Keskitalo maid lohká dán unnán beroštumi sáhttit buohtastahttit láhkarihkkumiin.

– Eurohpa olmmošvuoigatvuođaduopmostuollu lea ovdal cuiggodan ahte váilevaš doaimmaheapmi ja koordineren áššiin gos veahkkeapparáhtas leat dieđut veagalváldima birra sáhttá dubmet stáhta rihkkumis eurohpa olmmošvuoigatvuođakonvenšuvnna, lohka Keskitalo ja vuordá dál doaibmaplána.

– Sámediggi lea bivdán ráđđehusa ráhkadit doaibmaplána hehtten dihte veahkaváldima lagaš oktavuođain sámi servodagas. Dál eat šat astta ájahallat, go veahkaváldin lagaš oktavuođain lea vahágin sihke olbmuide ja servodahkii, lohká Keskitalo.

Dásseárvo- ja vealahanáittardeaddji Bjurstrøm oaivvilda Norgga dárbbašit ollislaš nášunála doaibmaplána hehtten dihte veahkaváldima lagás oktavuođain, go dat ovddit heittii doaibmamis 2017:s. Son lokte čuovvoaš čuoggáid maid oaivvilda fertet bidjat doaibmaplánii:

  • Doaimmat mat leat heivehuvvon sámi álbmoga erenoamáš dárbbuide, ja mii sihkkarasttá ollislaš ja koordinerejuvvon fálaldaga mas olles veahkkeapparáhta bargá ovttas ja mas lea kultuvrralaš máhttu ja ipmárdus. Veahkkáapparáhta ferte oažžut doarvái oahpaheami gielas ja kultuvrras.
  • Ferte sihkarastit gielalaš lahčima buot beliide, hehttemis, veahkkái ja maid riektevuogádahkii.
  • Sámi orgánisašuvnnaid ferte láktadit doaimmaid ovddideapmái ja árvvoštallamii, sihke erenoamášdoaimmaide ja obbalaš doaimmaide.

Gávdnet go dan maid ohcet?

Hva lette du etter? Din tilbakemelding hjelper oss ålage bedre nettsider.

Takk for din tilbakemelding!