Aili Keskitalo (Foto Kenneth Hætta).jpg

Ráhkis buohkat,

2017 lei min ávvojahki. Sámi álbmotbeaivvi mii čoahkkaneimmet Tråantii, illudeimmet searválagaid. Moddji badjána ain go muittašan dáid beivviid.

Sápmelaš lea gievra iežas ládje. Min givrodaga eai soaitte earát fuobmát, go eat čájet dan seamma ládje go sii. Mii leat álo geahččalan gávvilit dáistalit, jávohaga vuosttildit ja ráfálaččat soabadit. Dat leat buorit attáldagat mat mis leat. Dattetge soaitá áigi boahtán dál dasa ahte fertet eará ládje hástalusaid fuomášuhttit ja váttis dovdduid suddadit.

Divttasvuonas leat áiggiid čađa oallugat ferten gillát, ja mánu áigi beasaimet diehtit mo politiijat mieđihit ahte leat beahttán máŋgasiid. Doppe dáidet goitge ain muhtumat, geat eai leat muitalan maid leat gillán. Jus sápmelaš ii leat ovttaoaivilis, de soaitá jávohuvvot. Danne mun bivddán ge sin, geat eai duostta, muitalehpet. Állet šat čiegat morraša ja bákčasiid, luitet suhttu guođđit siskkimus čiegaid.

Mii leat dás ja mii áigut dustet din geat dárbbašehpet min. Oappát vielljat, mii leat dás. Dat lea ge sámi sogaid givrodat, dat fierbmi mii duste dan gii gáhččame lea. Dattetge sohkabáttit sáhttet muhtomin leat árrun, go galgá soga bealuštit ja várjalit vaikko mii vel livččii.

Dán jagi dáidet ge máŋggat dáin áššiin riektevuogádagas jorrat. Dat šaddá lossat, muhto mii fertet muitit ahte min siskkimusas gávdno fápmu maiddái dalle go doaivut dat lea visot nohkkán.

Go geahčastat maŋos guvlui, mannán jagi riektevuogádaga áššiid, de leat doppe máŋggaid ášši main sápmelaččat leat gártan lágastit eiseválddiid vuostá.

Lean beahtahallan go Alimusriekti lea cealkán vuordemeahttun duomu Jovsset Ante Sara áššis, boazologu unnideami birra. Norgga stáhta lea huksejuvvon guovtti álbmoga eatnamiid ala, sápmelaččaid ja norgalaččaid. Mu mielas galgá riektestáhta maid huksejuvvot guovtti álbmoga riekteipmárdusa ala. Mun oainnán ahte Alimusrievtti unnitlohku lea vuhtiiváldán dán. Goit ge lea Alimusrievtti eanetlohku cealkán duomu mii ii leat vuoiggalaš.

Danne mii álggahat dán ođđajagi seahkalas dovdduiguin. Sámediggái lea dehálaš ahte dát ášši čuovvuluvvo riikkaidgaskasaš riektevuogádagain. Seammás fertet politihkalaččat bargat njulget boazodoallolága.

Lea maid mearkkašahtti go dat seamma stáhta mii gáibida Jovsset Ánte ja earáid unnidit boazologu, ii daga doarvái gáhtten dihte boazoguohtuneatnamiid billisteaddji sisabahkkemiid vuostá. Dát leat eahperehálaš dagut. Muhto eat sáhte vuollánit, eat sáhte luoitit huksejeddjiid ja eará eanangeavaheddjiid álkibut min eatnamiidda. Mii fertet viidásit dáistalit ja vuosttildit. Min eatnamat leat min árbi, min riggodat ja maid min geatnegasvuohta.

Juste dan vuosttildeami leat min dáiddárat ja musihkkárat fámuin álgán dahkat. Háliidan erenoamážit giitit Máret Ánne Sara ja eará duostilis dáiddáriid geat miehtá máilmmi leat johtan ja fuomášumi ožžon, nu go máilmmi stuorámus dáiddačájáhusas Documenta Duiskkas.

Dál háliidan bovdet buohkaid mielde go duohtavuođa ja seanadan bargu álggahuvvo. Dát bargu mii galgá ávkin midjiide beassat viidásit historjjás ja mii galgá dovddusin dahkat movt Norgga dáruiduhttin váikkuhii ja ain váikkuha sápmelaččaide.

Dán barggus lea ge maid ávkin majoritehta álbmogii. Dii maid dárbbašehpet dovdat min oktasaš historjjá, vuoi mii ovttas beassat hávkadahttit stereotypiijaid mat ain ellet buoremus vuoimmis.

Duohtavuođa ja seanadan bargui láktasa ge stuora oassi Sámedikki doaimmain. Guovddážis dáidá ge Váibmogiela bargu, mii lea juo jođus. Dát dehálaš bargu mii mis lea sihkkarastit ahte sámegielat seilot ja šaddet min boahtteáiggi váldogiellan. Jus mii galgat nagodit lihkostuvvat boahtte áiggi politihkkahábmemis, de fertet vuos ipmirdit ja dovdat vássán áiggi daguid.

Juohkehaš sáhttá bargat juoidá giellaáŋgiruššama namas. Jus don humat sámegiela, huma dávjá ja jitnosit. Jus humat veaháš, gávnna muhtuma geainna humat. Ja jus it huma sámegiela, oahpa moadde sáni. Nie mii hárjánit atnit ja gullat gollegiellamet, ja giellaillu stuorru. Vaikko lea dušše rievssatlávkkáš, de lea dat goit juobe ovddusgovlui.  

Sápmelaš seailluha kulturárbbi daguid bokte, muhto Sápmi lea girjái, ja sámevuohta máŋggabealat. Mii eallit gávpogiin, ja min árbevirolaš guovlluid olggobealde. Mis leat goitge árbevierut maid bokte sáhttá čájehit sámi vuoiŋŋa, váikko gos orrut. Gudnijahte nuppi buorástahttimiin, bisán ja jearat sus movt eallimis manná. Bajásgease mánáid min árvvuid vuođul, oahppá málestit sámi biepmuid ja cokka gávtti.

Jus dus bearrašis lea eanandoallu, bivdde vuorrasiid muitalit movt min eanandoallu lea vuođđuduvvon, movt dan sáhttá seailluhit. Jus lehpet mearrasápmelaččat, geahčat dávviriid maid soitet dis vuorkkáin. Oahpa bivdorusttegiid namaid. Oahpat mánáide meahcásteami árvvuid. Daguid ja oahpaheami bokte addit mii mánáide ja nuoraide nana iešdovddu, oadjebasvuođa ja gullevašvuođa sápmelašvuhtii.

Muital earáide min birra, ále čiegat historjjá ja soga. Ja jus ii leat vel geahččan Sameblod filmma, fina dan geahččame. Divtte dan čuohcat dovdduide. Váldde kinoi mielde sin geat dárbbašit ipmárdusa min historjjás ja veahket sin guođđit gáttuideaset bajásčuvgejumi bokte.

100 jagi dáistaleapmi lea čađahuvvon ja dál geahčastit ovddusgovlui. Makkár galgá min dilli leat boahtteáiggis? Maid háliidit geiget maŋisbohttiideamet, man birra galget sii hupmat go čujuhit midjiide. Juohke rahčamuš, juohke ganjal, muitte, das lea árvu. Mii galgat boahtteáiggi buolvvaide vuoigatvuođaid oažžut ja nannet, mii galgat nannet dan oktasaš Sámi ja rájáid rasttildit duostilit.

Buorre ođđa jahki

Buorre ådå jahke

Buerie orre jaepie

Gávdnet go dan maid ohcet?

Hva lette du etter? Din tilbakemelding hjelper oss ålage bedre nettsider.

Takk for din tilbakemelding!